Näitus "Moodne rehemaja. Arhailise ruumi uuestisünd"
Eesti Vabaõhumuuseumi korraldatud näitus on valminud koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning tõstatab olulise küsimuse - kuidas muutunud kombed ja tavad, elustandardid ja -stiilid kohandada rehemaja kui sajanditevanuse hoonetüübiga? Kas madalate ja suitsuste lagedega, väikeste akende ja maadligi hoidvate ustega elamus on kohta 21. sajandi inimesel?
Eesti taluarhitektuuris iseseisvat ja väga olulist kohta hoidev rehielamu - eestlaste põline eluhoone - on läbi sajandite olnud kohalikus külamaastikus omaette märgiks. Siinsest eluolust tulenevalt ja ühe katuse alla kogutud mitme eri funktsiooni liitmisest tekkinud ainulaadne hoonetüüp on muutunud majandus- ja eluoludes jäänud osaliselt algse funktsioonita. Tänapäeval räägime rehemajade puhul eelkõige inimeste kodudest, maamajadest.
Näitusele on valitud 11 taastatud rehemaja ja viis rekonstrueerimisprojekti, mille käigus on arhitektid mänginud läbi kõik nüüdisaja-inimesele vajalikud mugavused ja elutingimused, hoides samas tallel ajalooliselt väärtuslikku. Lisaks sellele on esitatud seitse moodsat eramuprojekti, mis läbi nüüdisaegse arhitektuurikeele viitavad rehemajale kui arhetüübile, märkamatute, ent kindlate niitidega meie ruumilise alateadvuse külge traageldatud sümbolile.
Näitus Hiiumaast ja hiidlastest
Hiiumaa Muuseumi Pika Maja saalis on külastajatele vaatamiseks välja pandud pisike maalinäitus pealkirjaga „Hiiumaast ja hiidlastest".
Muuseumi kunstikogust on üle hulga aja välja toodud kunstnike Teedy Tüüri, Paul Vajaku, Aadi Palli, Märt Rannasti, Ott Lambingu, Aarne Miikmaa, Ülo Soosteri, Ants Viidalepa ja Julius Gentaleni tööd.
Näitus "Piibel ja pildid"
Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas Kärdlas on alates detsembrist avatud näitus "Piibel ja pildid."
"Piibel ja pildid" on niiöelda muuseumipedagoogiline näitus, mille idee tuli ühest Kärdlas olevast piibliteemaliste postkaartide kollektsioonist. Postkaardid juhatasid Tšehhi-Saksa kunstniku Anton Leinweberini, sealt edasi muuseumi kogus olevate ja näitusele annetatud piiblite, maalide ja ikoonideni.
Näitus otsib seoseid piiblitekstide, postkaardipiltide ja Hiiumaa kirikute pühapiltide vahel. Väljapanek annab võimaluse arutleda piibli rolli üle keele, kunsti, kombestiku ja tavade kujunemises Eestis.
Näitusel on väljas ka teadaolevalt ainus Hiiumaal asuv esimene eestikeelne piibel, mis trükiti 1739. aastal.
Näitus "Suur süda, tugevad käed"
Pikas Majas on alates detsembrist avatud näitus Kihnu ja Manija eakate naiste portreedest.
Norra fotograaf Anne Helene Gjelstad on jäädvustanud viimasel kolmel aastal Kihnu ja Manija auväärsesse ikka jõudnud naiste elu ja rikkalikku kultuuripärandit, mille kandjaks nad on. Traditsioone au sees hoides kannavad nad vanade kommete kohaselt endiselt rahvarõivaid ja annavad järeltulevatele põlvedele edasi oma käsitööoskusi.
